Mõned aastad tagasi soovisin osa võtta tuletseremooniast Šivale ühes eesti vaimses kogukonnas. Tseremoonial osalemiseks oli nõue, et kui mul peaks sel ajal menstruatsioon olema, siis ma ei tohiks tseremoonia siseringis olla ega ohvriandide ohverdamisest osa võtta. Minu päevad just sellesse aega langesidki ning uurisin, millest selline nõue tuleneb. Sain vastuseks, et Õpetaja sõnul on naiste energiad siis teistsugused ja “hullemad”. Ja et Indias mõnedes kohtades on lausa nõutud, et naised sel ajal “rahva hulka” ei tuleks. See vastus tekitas minus aga veel rohkem segadust.
Vahepeal on toimunud palju. Olen reisinud Indiasse kolmel imelisel korral ja tänaseks on mul sellele küsimusele selge ja minu sisetundega kaasa helisev vastus.
Oma esimesel reisil Indiasse viibisin ühes šufide tantristlikus ašramis, kus kasvasid puude otsas kõige maistavamad mangod ja õhtuti lauldi baulide südant avardavaid armastuslaule. Oli täiskuu ja minul, nagu ikka sel ajal, menstruatsioon. Kuid see, mis ma seal kogesin, oli hoopis teistsugune kui Eestis.
Mind koheldi kui Jumalannat – söök, jook toodi voodisse ja mind teenindati igal võimalikul moel. Guruji (õpetaja) uuris, kas vajan midagi, kas mul ikka kõik hästi on. Kogesin ülimat austust nagu ma oleksingi Jumalanna, päriselt. Tundsin end eestlaslikult kohmetult. See kõik oli nii arusaamatu tol korral, kuid midagi väga sügavat ja juurdunut sai sel korral lahti raputatud.
Lisaks sain seal ašramis olles teada, et menstruaalveri on nende jaoks püha ning väga erilistel puhkudel kasutatakse seda isegi spirituaalsetes rituaalides. Muideks, sõna rituaal tuleneb sanskritikeelsest sõnast rtu, mis tähendab menstruatsiooni. Kõige varasemad rituaalid olid seotud Naiste kuupuhastuse ja menstruaalverega. Verd, mis tuli Naise emakast ja mille eesmärk oli toita potentsiaalselt uut elu, peeti pühaks ning sellel usuti olevat loomisvägi.
Tegelikult pea kõikides vanades kultuurides on menstruaalverd peetud väga eriliseks ja pühaks, lausa surematuse eliksiiriks. Ka meie teadlased on hakanud selle järelduseni jõudma, et see üks imeline substants on – lisaks mineraalide ja vitamiinide rohkusele sisaldab menstruaalveri suures koguses tüvirakke. Neid samu rakke, mis on asendamatud vähiravis ja mida saadakse vastsündinu nabanööri võimalikult kiirel läbi lõikamisel…
Energeetiliselt on menstruaalveri tohutu potentsiaaliga ja joogide ning tantristide jaoks on see naiste eluenergia füüsiline manifestatsioon (nii nagu meestel seemnevedelik). Seetõttu soovivad tantrikad, et verekogus, mis neist menstruatsiooni ajal väljub, oleks minimaalne ning emakasain imenduks eraldumise asemel kehasse tagasi (seda saab toetada läbi kehapuhastuse ja puhta toidu tarbimisega).
Minu teine reis Indiasse. Järgnesin Jumalanna kutsele ja reisisin Assamisse – sinna, kus google’i järgi on inimröövide ja malaaria tase kõige kõrgem. Läksin üksi ja ilma kindlustuseta, sest Jumalanna küsis – kas Sa usaldad mind?! Usaldasin ja kõik läks IMELISELT.
Assamis, Guwahatis Kamakhya pühal mäel asub üks vanim 52-st Shakti Pithast. Legendi järgi paiskusid Šiva naise Sati kehaosad pärast tema traagilist surma üle India (ka Nepaali, Tiibetisse, Bangladeshi ja Sri Lankasse). Kamakhyasse paiskus Sati Yoni ja seal asubki Yonile pühendatud tempel, kuhu iga aasta juunis kogunevad tuhanded shaktismi ja tantra liinide järgijad, et tähistada Jumalanna iga-aastast menstruatsiooni. Mu altaril on veel tänagi Jumalanna menstruaalveri – püha vesi Kamakhya templist.
Minu kolmandal ja seni viimasel reisil Indiasse kohtusin India tantristliku õpetajaga. Oli jälle täiskuu ja puhkasin oma voodis, kui järsku tundsin väga tugevat energiat. Jõudsin vaid mõelda, et täiskuu on seekord eriti võimas, kui mu toanaaber tuppa tuli ja ütles, et Guruji saabus. Jah, väga võimas, kuid äärmiselt lihtne ja armas Guruji koos oma Naise ja väikse pojaga jagasid oma kohalolu meiega neli päeva. Selle jooksul tegi guruji meile selgeks, mis selle menstruatsiooni ja Naiste energiatega siis on.
Guruji sõnul on Naise energiavool menstruatsiooni ajal suunaga ülevalt alla. Ta on kanaliks jumalikule energiale, mis läbi tema voolab. Ta on ühenduses kõrgemaga, Ta on Jumalanna maapealne kehastus.
Jah! Just nii ma tunnengi end menstruatsiooni ajal – ekstaas, tugev kontakt kõrgemaga ja sügavad taipamised, allalaadimised, tähendusrikkad unenäod.
Seda, et naised on äärmiselt väekad menstruatsiooni ajal, teati tegelikult juba väga ammu. Nii võtsid vanades kogukondades külašamaanid naistelt vastu läbi unenägude ja meditatsiooni saadud sõnumeid.
Ja kui jõuda tagasi algusesse, siis ainuke põhjus, miks Naised ei peaks menstruatsiooni ajal spirituaalsetes tseremooniates osalema, on see, et meie allapoole suunduv energia läheb vastuollu tseremoonial ülespoole suunatud energiaga.
Naisel pole vaja sel ajal osaleda ühelgi tseremoonial, kus soovitakse kõrgemaga kontakti luua, kuna Ta on juba loomulikult tugevas ühenduses. Naine on siis kanaliks tervendavale ja võimsale energiale nii enda kui teiste jaoks ja Ta vajab sel ajal püha aega ja ruumi, et neid energiaid vastu võtta.
Jai Mataki!
Armastusega
Devi Aditi Loreena
