Enne oma teadlikuma tee algust elasin väga maskuliinses enenergias. Enam-vähem kõik mu päevad olid ühesugused ja etteaimatavad ning need olid täis tööalaseid ja sotsiaalseid kohustusi. Igal kevadel oli ette teada terve suve nädalavahetuste plaanid. Laupäeval pärast töönädalat üles ärgates oli mu lemmiktegevuseks plaani koostamine nädalavahetuseks. Spontaansusteks, jumalikeks üllatusteks ja sünkroonsusteks polnud ma oma ellu ruumi jätnud. Kõik muudkui kordus ja kui igav see kõik oli! Mu hing igatses uudsuse ja spontaansuse järele!
Siis tegin oma elus suure pöörde ja jätsin kõik armsa ja tuttava ning suundusin ligi aastaks Aasiasse. 11 kuud elasin täielikus naiselikus voolamises – päeva ei teadnud, kella ei tundnud. Kellegagi kohtumisi kokku ei leppinud, sest nagunii trehvasid just selle õige inimesega kõige õigemal hetkel. See oli imeline jumalik voolamine täis maagilisi sünkroonsusi. Ja oeh kui vabastav ja stressivaba! Elu juhtus ja mina ärkasin ellu!
Mingi hetk aga märkasin, et sellises lõputus voolamises on kerge iseend ära kaotada ning suurt ja olulist selles tehtud ei saa!
Nüüd 4 aastat hiljem olen suutnud need kaks teineteist imeliselt täiendavat aspekti endas kokku tuua! Ja nii nagu need mõlemad pooled on minus olemas, on need ka Sinus! Meis kõigis on see vabadust ja voolamist ihkav Shakti ning korda ja struktuuri armastav Shiva. Meis on see naiselik ehk vastuvõtlik ja passiivne ning ka maskuliinne tegutsemisele suunatud energia.
Ja koosloomine Universumiga käib just nende kahe ühendamises – vahepeal lihtsalt mõnulemises, puhkamises, avatuses ja jumaliku juhatuse, inspiratsiooni vastuvõtmises, vahepeal aga inspireeritud tegutsemises, jumalikus fokusseeritud loomises! Minu sisemine Shiva loob turvalise jõesängi, milles mu Shakti saab vabalt voolata. Ja täna võin siiralt öelda, et armastan mõlemat – nii KORDA kui KAOST, nii olemist kui tegutsemist! Kuigi tõsi – vahel juhtub ka seda, et jään ühesse äärmusesse kinni. Mulle tundub selleks, et seda aspekti iseendast veel täielikumalt teadvustada, armastada ja lubada.
Soovin meile kõigile põnevat ja vabastavat duaalsuste mängu ning oskust neid armastavalt üheks põimida. Kõik ongi ÜKS!
